
2009. aasta oli täis klišeesid ja ideesid, mis minu jaoks tundus kui 2008. aasta koopia, veidi lahjemas kastmes üksikute teravate nüanssidega. Null-üheksal polnud nagu kindlat struktuuri, selline vaheaasta. Kui muidu olen olnud selline kindel
full release mees siis möödunud aastal tuli juurde ka läptopi remikse, ei teagi, kas see on hea või halb. Positiivne oli Ladina-Ameerika rütmide pinnale kerkimine ja erinevad stiilid.

TMIS 2009 on nagu kogu möödunud aasta – energiline küte, pehme hauss, närviline
fuzz ja uitavad elektroonilised helid, mis ootavad väljaelamist.